Liikmesriigid ja tööstuse esindajad on tõstatanud mureküsimused seoses Norra hiljutiste otsustega kalapüügikvootide osas, tekitades pinged globaalses kalapüügikogukonnas. Hiljutisel Agrifishi nõukogu arutelul rõhutati Norra ühekülgseid samme kvootide eraldamisel kindlatele kalaliikidele, mis on viinud Euroopa Komisjoni sekkumiskutseteni.

Hiljutised sündmused on näinud Norrat ületamas tema eraldatud kvoote pelagiliste kalaliikide, nagu makrelli, osas, tekitades arutelusid merevarude jätkusuutlikkuse ja juhtimise üle. Tekib küsimus teel edasi, spekulatsioonid võimalike kaubandussanktsioonide kehtestamisest, et kaitsta Euroopa turge.

Vastuseks Norra tegevustele on sidusrühmad väljendanud muret nende mõju pärast kalandussektorile ja keskkonnale. On tekkinud kriitikat rahvusvaheliste kokkulepete, sealhulgas ÜRO mereõiguse konventsiooni kinnipidamise osas.

Kalaküsimus on tekitanud erinevaid reaktsioone, kus riigid nagu Rootsi ja Suurbritannia on astunud läbirääkimistesse Norraga jätkuvate väljakutsete lahendamiseks. Nende arutelude tulemused võivad omada ulatuslikke tagajärgede piirkonna tuleviku kalandusele.

Kui globaalne kogukond tegeleb merevarude haldamise keerukustega, vaatab kalatööstus koostööle, et tagada jätkusuutlikud tavapärased ja kvootide õiglane jaotus.

Norra Kalakvoodid: Uute vaatenurkade avamine